Enesereflektsioon

Märkamatult ongi jälle kätte jõudnud kevad- linnud laulavad, päike paistab ja mõtted ei taha mitte enam koolitööl püsida. Õnneks on kool ka kohe lõpukorral ning ongi aeg otsi kokku tõmbama hakata.
Selle aastane haridustehnoloogia loenguseeria meeldis mulle märksa enam kui eelmisel aastal. Kõik programmid mida kasutasime olid minu jaoks uued, just seetõttu olengi uhke enda üle, et nendega hakkama sain. IVAs üleval olevad materjalid olid küll suunavad, ent kõik edasine tuli läbi teha katseeksituse meetodil. Samuti polnud ka esialgsed nõuded minu jaoks üheselt mõistetavad, mis muutsid kursuse läbimist veidi keerukamaks ja tekitasid veidi närvipinget. Avastamis- ja katsetamisrõõmu jagus igaljuhul küllaga.
Ma ei ole kindel, kas hakkan kasutatud programme ExeLearning, Kubbu.com, Dropbox jne aga edaspidi kasutama, ent teatud kindlustunde annab seegi, et kui peaks vaja olema, olen suuteline neid kasutama.
Kõige enam vaeva nägin ilmselt esialgu kõige lihtsamana paistnud tööga- google docsi testiga. Testi enese loomine oli üllatavlt lihtne, ent kui hakkasin seda salvestama, tegin vist midagi valesti, igaljuhul muutus see mul tulemusteleheks. Ja sealt seda tagasi muuta ma enam ei osanud. Tükk aega pusimist, nii mõnigi närvirakk vähem, sain sellega ikkagi hakkama. Tõsi, see toimus kõik taaskord katseeksituse meetodil ja ega ma enam ei mäletagi, kuidas ma testi õigesse formaati sain.
Ongi siis kõik. Nüüd on jäänud oodata veel kursuse tulemust ja suvepuhkusele minek ongi käes.
Ilusat kevadet ja veelgi ilusamat suve!

Heihopsti lugejad!

Tere taas!

Eelmistest kirjutistest on möödunud juba aastake, kuid nüüd olen taas tagasi- seekord uues kuues. Vahepealse ajaga jõudsin lõpetada bakalaureuseõppe ja astuda sisse TLÜ magistriõppesse. Erialaks siis seekord eripedagoog- nõustaja.

Blogi pidamist jätkan haridustehnoloogia loengu raames. Uuele lehele lisanduvad erinevad eripedagoogika alased kodulehed ning palju muudki. Loodetavasti leiati siit nii mõndagi huvipakkuvat!

Kursuse kokkuvõte

Teen kokkuvõtte mulle kõige rohkem mureta valmistanud ülesande kohta- Minu jaoks oli kõige raskem teema kodulehe tegemine. Kuna mu arvutialased oskused on küllaltki algtasemel olin sügavalt mures, kui seda ülesannet nägin. Kodulehe tegemise kogemusi mul varasemaid pole ja kui aus olla, siis puudus mul ka igasugune kujutelm sellest, kuidas need asjad käia võiks.

Kuna teadsin ette, et see ülesanne on kõige aega, vaeva ja kannatust nõudvam otsustasin alustada juba varakult, et oleks ikka aega katsetada/avastada ja ka „ämbrisse astuda” kuid siiski töö õigeks ajaks valmis jõuda. Tükk aega aga ei suutnud ma välja mõelda, mis teemal ma üldse lehe teen. See on see tänapäeva õppurite mure, kõik on harjunud sellega et antakse mingi kindel teema ette. Kui aga tekib olukord, kus peab ise oma teema valima,olgu selleks siis lõputöö või kodulehe puhul, on pea järsku tühi ja üksi variant ei tundu õige. Kuna saabusin oma viimaselt reisilt alles paar päeva enne kooli algust, olid veel emotsioonid värsked ja soov oma vaimustust kõigile jagada suur. Nõnda sai siis valitud üks osa kodulehe teemadest. Teiste lehekülgede teemad olid juba kergemad tulema.

Tuleb tunnistada, et abi otsisin oma kodulehe tegemiseks mitmest kohast. Sai arutatud kursusekaaslastega , internetist abi otsitud (suureks toeks oli http://www.w3schools.com/), kursuse matrjale sai loetud ikka nii usinalt, et kui need paberkandjal oleksid, oleks minu omad ilmselt augliseks kulunud, Vaatsin abiotsivalt ka teiste kodulehtede html- koode ning kui nüüd aus olla, siis oli mul võimalus veidi kasutada ka ühte abilist, kes aitas ära parandada vead mida validaatori test näitas. Kõige raskem osa kogu protsessi juures oli stiilifaili sidumine lehekülgedega. Pusitud ja vaeva sai nähtud sellega ikka kõvasti.

Õppejõult ootasin võimalust küsida abi ja nõu. Paljud kursusekaaslasedki arvasid, et seda me saime. Oli olemas keegi, kelle juurde minne konkreetse küsimusega, tõsi küll, algteadmised, et oskaks üldse midagi küsida, tuli endal luua. Selle loengu raames arutasime kursusekaaslastega väga paljud asjad omavahel läbi, kes kuidas millestki aru sai, et ikka kindel olla. Paljudel meist esinesid samad probleemid, enamik meist pidasid kodulehe tegemist kõige raskemaks ja samuti oli paljudel see esimene enda loodud kodulehekülg.

Siiani olen mõneti kadestanud programmeerijaid, täpsemalt nende palganumbrit. Nüüd aga kadestan nende kannatlikkust ja nutikust kuna tehes oma külalltki lihtsat kodulehte taipasin, et see töö, mida nemad igapäevaselt teevad on ikka jube keeruline ning nõuab väga tugevat närvi ja püsivust.

Teema 6: Vabalt valitud suhtlusportaali iseloomustus

Otsustasin, et teen selle töö portaali rate.ee kohta. Otsus oli kerge tulema ja seda seepärast, et põhjused, miks portaal nii palju meedaitähelepanu saanud on, on siiani jäänud mul oma silmaga üle vaatamata. Nüüd siis avanes selleks võimalus.

Rate.ee on Eesti päritolu portaal. Portaal avati 1.mail 2002 a. ning selle loojaks on Indrek Korobeinik. Portaali edu oli meeltu ning juba nelja aasta pärast avamist ostis EMT (Eesti Mobiiltelefon) pea 40 miljoni Eesti krooni eest omale 51% suuruse osaluse selles. (Wikipedia) Seisuga 09.10.09 on rate. ee portaalis registreerunud pea 380 000 inimest, lisaks neile veel 30 000 registreerumata kasutajat. Vanusegruppe võrreldes selgub, et 120% Eesti 10-16 aastastest noortest omavad reidis kontot . Kokkuvõtlikult võib öelda, et ligi kolmandik Eesti rahvast külastab seda portaali regulaarselt. (rate.ee)

Rate.ee portaali on meedias kajastatud palju, ning enamasti negatiivselt. Sisestades Eesti Päevalehe kodulehe otsingusse sõnaühendi „rate.ee” saame tulemuseks mitmeid artikleid alaealiste poolt läbi viidud pettuste, ära kasutamiste, ahistamiste ja jubeda kõnepruugi kohta portaalis. Arusaadavatel põhjustel, ei ole lapsevanemad just õnnelikud saades teada, et ka nende võsukesed portaalis kasutajakontot omavad. ( Eesti Päevaleht)

Rate.ee põhiidee põhineb sellel, et kasutajad lisavad sinna oma pilte, mida teised kasutajad kommenteerivad ning hindavad. Lisaks on võimalik saata kirju, valida inimesi oma sõbralisti (ning ka iseloomustada neid), pidada päevikut ning koostada oma fotoalbumit. Seda kõike siiski registreerunud kasutajate puhul. Registreerumata kasutajale, mida olen ka mina, jääb piltide, kommentaaride ja iseloomustuste vaatamise rõõm, ise ta midagi lisada ei saa.

Tuleb tunnistada, et hetkel kui avasin portaali ning märkasin esilehel just 10 punkti saanud poolpalja neiu pilti, mõistsin ka lapsevanemate muret. Lähemal uurimisel tabasin ka seose- mida paljastavam või väljakutsuvamas poosis pilt, seda enam positiivseid kommentaare. Oma õuduseks tabasin veel mõned 11- 14 aastase lapsed kuulutamas, kuidas just lahku mindi või naist otsitakse.

Kommentaare ja iseloomustusi lugedes tundus mulle, et solvavaid või mõnitavaid väljaütlemisi oli võrdlemisi vähe. Tagaside oli küll positiivne, kuid teps mitte selles mõttes mida täiskasvanu ootaks. Seksikus paistis olema nii inimese kui pildi iseloomustamise juures määrava tähtsusega. Samuti olid kirjutised säärases keeles, et iga eesti keele õpetaja vangutaks vaid nukralt pead.

Minu meelest on nukker vaadata kuidas noored suhtuvad oma eakaaslastesse kui himuraid poose sissevõtvatesse kehadesse, mitte kui reaalsetesse inimestesse. Vaadates kasutajate keskmist vanust, on ilmselge, et see, mis rate.ee portaalis toimub on kõike muud kui eakohane käitumine.

Iseloomustuse kirjutamiseks kasutasin järgmisi allikaid:

http://www.rate.ee/ads.php?act=4 (vaadatud 09.10.09)

http://et.wikipedia.org/wiki/Rate.ee (vaadatud 09.10.09)

Eesti Päevaleht http://www.epl.ee/lk_id=1001&tegevus=otsi&marksona=rate.ee&algus_paev=10&algus_kuu=09&algus_aasta=2003&lopp_paev=10&lopp_kuu=10&lopp_aasta=2009&autor=&rubriik=&start=0 (vaadatud 09.10.09)

Teema 5

Oh, kui tore, et ikka keegi ka oma loengus käimist ajaveebis kajastab. Tänu sellel, et Mari kirjutas kuidas ta avastas, et ka teema nr 5. tähtaeg oli täna sain ka mina sellest teada. Seetõttu valisin iseloomustamiseks just kursusekaaslase Mari Tähtkodulehekülje,mis asub aadressil http://www.tlu.ee/~marilest/

Teema 5: Kirjutada analüüs ühe kaasõpilase veebilehe kohta.

Alustuseks meeldis mulle Mari kodulehe taust. Helesinisel pilvedega taustal, mis oli piisavalt hele, et silm ei väsiks, paistis ka tekst ilusti silma. Maril on täidetud kõik kodulehele esitatud nõuded. Nõude, igal lehel vähemalt üks graafiline element, oli Mari täitnud isegi enam kui korrektselt- ühel lehel oli pilte tunduvalt rohke kui üks. Piltide rohkus aga lisas tekstile vürtsi ja tegi lugemise huvitavamaks.

Tore on ka see, et Mari on lisanud lingid, kust saab mängude kohta rohkem teada. Kuna Mari koduleht oli piisavalt informatiivne, siis usun, et nii mõnelgi tekitab säärane koduleht suuremat huvi arvutimängude, nende ajaloo ja arengu kohta.

Veel kiidaksin ma Marit korrektse viitamise eest. Igal tekstil, igal pildil on välja toodud, kust vastav materjal pärineb. Ka see annab võimaluse soovi korral iseseisvalt juurde lugeda.

Naiselikust kadedusest ei saa aga jätta ütlemata ka halba. Nimelt võiks tekst olla veidi suurem. Praegune tekst on loetav, kuid inimesel, kellel silmad täiesti korras ei ole, ei pruugi nii väikese kirja lugemisega olla nauditav.

Meie kodulehe põhikriteeriumiks oli validaatori testi läbimine, ning ka selles osas on Mari olnud tubli- lehel polnud ühtki viga ega hoiatust. Samuti on Mari on oma lehekülje loomisel kasutanud huvitavaid lahendusi vormindamiseks ning kogu see lehekülg "lõhnab" selle järgi, et seda on tehtud hoole ja armastusega. Minu meelst on Mari lahendanud ülesande lihtsalt suurepäraselt.

Teema 4: Tugitehnoloogia erivajadustega inimestele.

Eelnevas töös rääkisin IT tähtsusest erivajadusega inimesele. Siiski on nii, et enamik erivajadusega inimesi vajavad oma eluks mõningaid abivahendeid, seda ka töös arvutiga. Tugitehnoloogia tooteid on palju, ning mõeldud on neid väga erinevateks otstarveteks. Käesolevas töös võrdlen vaegnägijatele ja pimedatele mõeldud abivahendeid, punktikirja ja sellega töötamiseks mõeldud tehnilisi seadmeid ning helikirja ja selle tähtsust vaegnägijale.

Punktkiri on reljeefsetest punktidest koosnev kiri, mida loetakse sõrmedega. Punktkiri on rahvusvaheline. Käesoleval ajal kasutusel oleva punktkirjasüsteemi leiutas pime prantslane Louis Braille. ( Põhja- Eesti Pimedate Ühing) Punktkirja tähemärgid koosnevad kuuest punktikohast, kaks kõrvutiseisvat punktitulpa, mõlemas tulbas 3 punktikohta. Tähed moodustavad punktikeste erinevatest asukohtadest. Eesti keeles on olemas ka tähemärgid nn täpitähtede (ö,ä,ü,õ) jaoks. ( Lõuna- Eesti Pimedate Ühing) . Näiteks täht "a" kirjutamiseks vajutatkse sisse vasakpoolse tulba kõige ülemine punktikoht, "b" tähe saamiseks tuleb tekitada punkt vasaku tulba üles ja keskele. (Põhja- Eesti Pimedate Ühing) Käsitsi punktkirjatahvli ja tihvtiga kirjutades tuleb kirjutada paremalt vasakule ja peegelpildis, sest kirjutamine toimub punkte ühekaupa välja vajutades. Lugemiseks keeratakse leht ümber ja loetakse üleskerkinud punkte vasakult paremale - nii nagu ikka.
Kirjutusmasinat kasutades saab vajutada kõik antud tähe jaoks vajalikud punktid korraga ning teksti on kohe võimalik lugeda. (Lõuna- Eesti Pimedate Ühing).

Punktkirja kasutajatele on välja mõeldud erinevaid abivahendeid lihtsustamaks nende kirjutamist. Sinna hulka kuuluvad nii punktkirjas klaviatuur, punktkirjaprinter, punktkirjamonitor jms. Punktkirjaklaviatuur on arendatud Perkinsi tüüpi punktkirja-trükimasinast . Punktkirjaklaviatuuridel on kas 6, või uuematel ka 8 klahvi. Kuigi paljudel juhtudel on punktkirjaklaviatuur väiksem, kui tavaarvuti klaviatuur, ning seega ka hõlpsasti kaasas kantav, kasutavad siiski paljud vaegnägijad tavaklaviatuuri, olemaks eritehnoloogiast sõltumatum. Punktkirjas kirjutatud teksti paberile saamiseks on olemas ka punktkirjaprinter. Uuemad punktkirjaprinterid suudavad printida paberi mõlemale poolele ning mõned neist ka lihtsamat graafikat. Samas vajavad punktkirjaprinterid eripaberit ning tekitavad küllalt palju müra. Võrreldes tavaprinteriga on need ka võrdlemisi aegalsed. Punktkirjaprinter suudab printida kuni 2000 tähemärki minutis, tavaprinter teeb sama arvu tavasuuruses tähemärke sekunditega. (K. Kikkas 2009)

Aina enam on hakatud punktkirja kõrval kasutusele võtma ka helikirja. Helikiri on kõnes esitatud tekst. Nägemispuudega inimeste jaoks on paljud raamatud loetud helikirja ja neid nn heliraamatuid on võimalik laenutada raamatukogust või kuulata arvuti abil vastavalt internetiaadressilt. MTÜ Helikiri pakub nägemispuudega inimestele kaasaegset võimalust kuulata heliraamatuid arvuti abil interneti vahendusel. ( Lõuna- Eesti Pimedate Ühing) MTÜ Helikiri alustas oma tegevust juba 1986 aastal, mil Võru linnas loeti sisse heliajakiri “Tamula”.

Helikirjast on räägitud ka raadios, kutsutud vabatahtlike üles sisselugema erinevaid raamatuid või tegema oma rahakotile vastavaid annetusi. Minu meelest väga hea see, et praegu tõsiselt helikirja raamatukogus olevate teoste arvu suurendatakse, kuna see annab pimedatele suurepärase võimaluse tutvuda raamatutega, millest nad kindlasti palju kuulnud on, kuid mille sisu pole nad siiani saanud ise läbi töötada.
Peab tõdema, et erivajadusega inimestele mõeldud tugitoodetest on küllalt vähe räägitud, ning ühiskonna teadlikkus selles vallas on nullilähedane. Kardetavasti ei tea ka paljud, kel mõningaid tugitooteid vaja läheks, endale midagi säärast ihaldadagi. Inimesed lihtsalt ei tea nende asjade olemasolust või kohtadest, kust neid hankida saaks. Teine tõsine probleem on toodete kõrge hind. Vaadates praeguseid hindu(Pimedate Infoühing Helikiri) on ilmselge, et pimedale, kes elatub vaid abirahast, on need summad liiga suured. Seoses sellega, et erivajadustega inimestele mõeldud tugitooteid aina enam juurde tuleb võib loota ka nende hinna langusele.

Võrdluse koostamiseks kasutasin järgmiseid allikaid:

Põhja- Eesti Pimedate ühingu koduleht "Puntkiri" http://www.ppy.ee/abiks/punktkiri/ (Loetud 04.09.09)

Lõuna- Eesti Pimedate Ühingu kodulehekülg "Punktkiri" http://web.zone.ee/lepy/kasulikku.html (Loetud 04.09.09)

K. Kikkas 2009 "Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/tugitehnoloogia"http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia ( Loetud 04.09.09)

Pimedate Infoühing Helikiri kodulehekülg http://www.helikiri.ee/?sisu=abivahendid (Loetud 04.09.09)

Teema 3: lühiessee

Nonii. Tuleb tunnistada, et olen siiani nautinud kirjandite kirjutamist rohkem kui esseede kirjutamist ning veendusin oma valiku õigsuses. Punnitasin mis ma punnitasin, aga valmis see kullatükk sai!

IT roll erivajadusega inimesele

Enamik tänapäeva inimesi ei kujuta oma elu enam ettegi ilma infotehnoloogiata. Pea kõigil on kodus olemas arvutid ja internet, läbi mille saame tehtud suure osa oma igapäevatoimingutest. Me käime internetipangas, loeme uudiseid, me isegi suhtleme oma lähedastega interneti vahendusel. Kuid palju on neid, kelle jaoks ei ole kõikide nende võimaluste nautime sama kerge kui enamikule meist.

Olles külmetushaigusega kolmandat päeva kodus tunneme igavust, soovi midagi teha või tööle naaseda ja kellegagi suhelda. Kuid palju on ju neid inimesi, kel oma puude tõttu on kodust väljumine ja tööl käimine raskendatud terve elu vältel. Siin aga tulebki appi infotehnoloogia. Puuetega inimeste elukvaliteet ja võimalused on tänu elektroonikale praegu tunduvalt paremad, kui need olid paarkümmend või kümmegi aastat tagasi. Kuigi elektroonikud väidavad, et see on alles algus, on juba loodud palju erinevaid abivahendeid lihtsustamaks puuetega inimeste elu. (http://vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=). Sõltuvalt konkreetsest puudest on abinõude skaala väga lai - alates lihtsast käetoest ja lõpetades ülikeeruka, silmade liikumise abil juhitava arvutissüsteemiga. Üldiselt on liikumispuudega inimeste juurdepääs arvutitasandil ehk rohkem riistvara- kui tarkvaraprobleem, kuid paljud riistvaralised abinõud eeldavad ka erilise tarkvara kasutamist (http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r2.html#Esimene). Selliste abivahendite olemasolu aga loob liikumispuudega inimestele palju paremad väljavaated tööturul. Kui enne vajas liikumispuudega inimene abilist, kes toetaks ja abistaks teda tööle minekul ja tulekul, siis nüüd on loodud võimalus kodus töötada. Iseseisvalt töötades aga tunneb inimene end vajalikuna ja seetõttu kasvab tema enesehinnang ning elukvaliteet. Minu meelest on just töötamise võimalus see, mida peaks püüdma luau igale erivjadusega inimesele,kuna tänu sellele saavad nad endvajalikuna tunda.

Nägemispuudel on kaks alaliiki: vaegnägija ja pime. Nägemispuue võib olla tingitud mitmetest eri põhjustest. (http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r2.html#Esimene). Tänapäeval ei ole nägemispuue enam õppimise puhul takistuseks. Paljud nägemispuudega noored siirduvad peale keskkooli lõpetamist ka edasiõppima kõrgkooli. Igaüks neist kasutab erinevaid õppimismeetodeid, kes lindistab õpetaja/õppejõu poolt antud tundi või loengut diktofonile aine paremaks omandamiseks, kes palub hiljem sõbral või tuttaval õpetaja/õppejõu poolt antud materjali kordamiseks ette lugeda. Tõsi on see, et nende õppimine on muidugi raskem, kui nn tavaõppijal kuid siiski igati toetatud. Arvutiga töötamine annaks nägemispuudega inimestele palju juurde, see avardaks nende suhtlusvõimlusi. Just seetõttu on tore, et välja on mõeldud väegnägijatele ja pimedatele mõeldud abisedmed. Vaegnägija jaoks on väga oluline ekraanipildi disain - hiirekursorit tuleb suurendada, ekraanile tekkivad menüüd ja veateated peaksid alati ilmuma kindlaksmääratud kohtadesse (eluliselt tähtis kitsa nägemisväljaga inimeste jaoks).. Pimedatele arvutikasutajatele on loodud ekraanilugemisseadmed, mis muudavad ekraanipildi kõneks. (http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r2.html#Esimene).

Rõõm on tõdeda, et viiakse läbimitmeid erinevaid projekte, mis aitavad erivajadustega inimesed infotehnoloogiale lähemale. Üks nendest on projekt nimega “Uus algus”, mille raames tehakse korda inimeste annetatud arvutid ja jagatakse need vajajatele, kelle alla kuuluvad suurpered, eakad ning ka erivajadusega inimesed. (http://www.microsoft.com/eesti/press/2009/0424.mspx). Selle projekti raames annetavad arvuteid ka firmad, mis on nende töö jaoks juba vanad, kuid tavainimese vajadusi rahuldavad suurepäraselt (http://vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398&cgid=).

Aasta aastalt on hakatud erivajadusega inimesi järjest enam väärtustama ning neid ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks pidama. Seda on näha ka sellest, kui palju püütakse neid aidata, nii infotehnoloogia vallas kui ka mujal. Aina enam ja enam ehitatakse kaldteid koolidesse, raviasutustesse ja mujale. Muud teenused on otseloomulikult ka, väga olulised, kuid minu arvates on infotehnoloogia erivajadusega inimese jaoks oluline eelkõige seetõttu, et see annab inimesele võimalusele kodus üksi arvuti ees siiski koos teistega olla ja oma mõttekaaslastega suhelda. Inimene on “ karjaloom “ja loodud suhtlema.

Kasutatud allikad:

http://vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid= (loetud 25.09.09)

http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r2.html#Esimene (loetud 25.09.09)

http://www.microsoft.com/eesti/press/2009/0424.mspx (loetud 25.09.09)

http://vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398&cgid= (loetud 25.09.09)