Eelnevas töös rääkisin IT tähtsusest erivajadusega inimesele. Siiski on nii, et enamik erivajadusega inimesi vajavad oma eluks mõningaid abivahendeid, seda ka töös arvutiga. Tugitehnoloogia tooteid on palju, ning mõeldud on neid väga erinevateks otstarveteks. Käesolevas töös võrdlen vaegnägijatele ja pimedatele mõeldud abivahendeid, punktikirja ja sellega töötamiseks mõeldud tehnilisi seadmeid ning helikirja ja selle tähtsust vaegnägijale.
Punktkiri on reljeefsetest punktidest koosnev kiri, mida loetakse sõrmedega. Punktkiri on rahvusvaheline. Käesoleval ajal kasutusel oleva punktkirjasüsteemi leiutas pime prantslane Louis Braille. ( Põhja- Eesti Pimedate Ühing) Punktkirja tähemärgid koosnevad kuuest punktikohast, kaks kõrvutiseisvat punktitulpa, mõlemas tulbas 3 punktikohta. Tähed moodustavad punktikeste erinevatest asukohtadest. Eesti keeles on olemas ka tähemärgid nn täpitähtede (ö,ä,ü,õ) jaoks. ( Lõuna- Eesti Pimedate Ühing) . Näiteks täht "a" kirjutamiseks vajutatkse sisse vasakpoolse tulba kõige ülemine punktikoht, "b" tähe saamiseks tuleb tekitada punkt vasaku tulba üles ja keskele. (Põhja- Eesti Pimedate Ühing) Käsitsi punktkirjatahvli ja tihvtiga kirjutades tuleb kirjutada paremalt vasakule ja peegelpildis, sest kirjutamine toimub punkte ühekaupa välja vajutades. Lugemiseks keeratakse leht ümber ja loetakse üleskerkinud punkte vasakult paremale - nii nagu ikka.
Kirjutusmasinat kasutades saab vajutada kõik antud tähe jaoks vajalikud punktid korraga ning teksti on kohe võimalik lugeda. (Lõuna- Eesti Pimedate Ühing).
Punktkirja kasutajatele on välja mõeldud erinevaid abivahendeid lihtsustamaks nende kirjutamist. Sinna hulka kuuluvad nii punktkirjas klaviatuur, punktkirjaprinter, punktkirjamonitor jms. Punktkirjaklaviatuur on arendatud Perkinsi tüüpi punktkirja-trükimasinast . Punktkirjaklaviatuuridel on kas 6, või uuematel ka 8 klahvi. Kuigi paljudel juhtudel on punktkirjaklaviatuur väiksem, kui tavaarvuti klaviatuur, ning seega ka hõlpsasti kaasas kantav, kasutavad siiski paljud vaegnägijad tavaklaviatuuri, olemaks eritehnoloogiast sõltumatum. Punktkirjas kirjutatud teksti paberile saamiseks on olemas ka punktkirjaprinter. Uuemad punktkirjaprinterid suudavad printida paberi mõlemale poolele ning mõned neist ka lihtsamat graafikat. Samas vajavad punktkirjaprinterid eripaberit ning tekitavad küllalt palju müra. Võrreldes tavaprinteriga on need ka võrdlemisi aegalsed. Punktkirjaprinter suudab printida kuni 2000 tähemärki minutis, tavaprinter teeb sama arvu tavasuuruses tähemärke sekunditega. (K. Kikkas 2009)
Aina enam on hakatud punktkirja kõrval kasutusele võtma ka helikirja. Helikiri on kõnes esitatud tekst. Nägemispuudega inimeste jaoks on paljud raamatud loetud helikirja ja neid nn heliraamatuid on võimalik laenutada raamatukogust või kuulata arvuti abil vastavalt internetiaadressilt. MTÜ Helikiri pakub nägemispuudega inimestele kaasaegset võimalust kuulata heliraamatuid arvuti abil interneti vahendusel. ( Lõuna- Eesti Pimedate Ühing) MTÜ Helikiri alustas oma tegevust juba 1986 aastal, mil Võru linnas loeti sisse heliajakiri “Tamula”.
Helikirjast on räägitud ka raadios, kutsutud vabatahtlike üles sisselugema erinevaid raamatuid või tegema oma rahakotile vastavaid annetusi. Minu meelest väga hea see, et praegu tõsiselt helikirja raamatukogus olevate teoste arvu suurendatakse, kuna see annab pimedatele suurepärase võimaluse tutvuda raamatutega, millest nad kindlasti palju kuulnud on, kuid mille sisu pole nad siiani saanud ise läbi töötada.
Peab tõdema, et erivajadusega inimestele mõeldud tugitoodetest on küllalt vähe räägitud, ning ühiskonna teadlikkus selles vallas on nullilähedane. Kardetavasti ei tea ka paljud, kel mõningaid tugitooteid vaja läheks, endale midagi säärast ihaldadagi. Inimesed lihtsalt ei tea nende asjade olemasolust või kohtadest, kust neid hankida saaks. Teine tõsine probleem on toodete kõrge hind. Vaadates praeguseid hindu(Pimedate Infoühing Helikiri) on ilmselge, et pimedale, kes elatub vaid abirahast, on need summad liiga suured. Seoses sellega, et erivajadustega inimestele mõeldud tugitooteid aina enam juurde tuleb võib loota ka nende hinna langusele.
Võrdluse koostamiseks kasutasin järgmiseid allikaid:
Põhja- Eesti Pimedate ühingu koduleht "Puntkiri" http://www.ppy.ee/abiks/punktkiri/ (Loetud 04.09.09)
Lõuna- Eesti Pimedate Ühingu kodulehekülg "Punktkiri" http://web.zone.ee/lepy/kasulikku.html (Loetud 04.09.09)
K. Kikkas 2009 "Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/tugitehnoloogia"http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia ( Loetud 04.09.09)
Pimedate Infoühing Helikiri kodulehekülg http://www.helikiri.ee/?sisu=abivahendid (Loetud 04.09.09)
Võrdlemisel kirjeldate põhjalikult punktkirja ja helikirja, aga miks te just need kaks vahendit valisite jääb lugejale arusaamatuks. Te küll üldistate, aga ei näita välja oma arvamust, mis sundis teid valima mitme erineva tehnoloogia seast just need kaks ning milline isiklik seos on teil vaegnägijatega? Kas teil üldse on olnud ka eelneva puudega inimestega kokkupuuteid, ei selgu antud kirjutisest?
ReplyDeleteKirjutises polnud Teie poolt mainitud küsimuste vastuseid kuna see ei olnud ülesande seisukohast oluline. Minu kokkupuude nimetatud puuetega inimestega ei muuda tooteid. Vastan meeleldi Teie poolt esitatud lisaküsimustele. Isiklik seos vaegnägijatega puudub, kuid tegin töö sellel teemal, kuna vaegnägijaid on palju ja seetõttu ka nõudlus neile mõeldud abivahendite järgi küllalt suur.
ReplyDeleteOlen teie vastuväitega nõus. Aga oma valikuid tuleb alati osata põhjendada ja seda te ka nüüd tegite.
ReplyDelete